Mu lähedasel on suitsiidimõtted.

Suitsiid on välditav!
Suurem osa suitsidaalseid inimesi teeb oma enesetapumõtted ja -kavatsused ka teatavaks. Nad annavad sellest sageli mõista ja räägivad, et tahavad surra, tunnevad end kasutuna jne. Niisuguseid abipalveid ei tohi tähelepanuta jätta.
Käitmisjuhised erineva suitsiidiriski korral:
VÄIKE RISK
Inimesel on olnud enesetapumõtteid nagu näiteks: “Ma ei suuda enam edasi elada” või “Tahaksin surnud olla”, aga tal pole mingit plaani enesetapu sooritamiseks.
MIDA TEHA?
➜ Pakkuda emotsionaalset tuge.
➜ Saada selgust suitsidaalsetes tunnetes. Mida avameelsemalt inimene oma kaotusest, üksildusest ja alaväärsustundest räägib, seda enam tema emotsionaalne segadus vaibub. Kui inimene on rahunenud, hakkab ta tõenäoliselt kainemalt mõtlema. See on väga oluline, sest mitte keegi peale inimese enda ei saa surmamõtteid kõrvale heita ja teha otsust edasi elada.
➜ Pöörata erilist tähelepanu inimese positiivsetele tegudele, suunates teda rääkima sellest, kuidas lahenesid varasemad probleemid ilma, et oleks vaja olnud abi otsida enesetapust.
➜ Suunata inimene perearsti, psühhiaatri või arsti juurde.
➜ Kohtuge regulaarsete ajavahemike järel, et kontakt jätkuks.
Kõiki neid küsimusi tuleb esitada taktitundeliselt ja osavõtlikult.
KESKMINE RISK
Inimesel on enesetapumõtteid ja -plaane, kuid tal pole kavas kohe suitsiidi sooritada.
MIDA TEHA?
➜ Pakkuda emotsionaalset tuge, rääkida inimese suitsidaalsetest tunnetest ja pöörata tähelepanu positiivsetele jõududele. Lisaks jätkata alltoodud sammudega.
➜ Leida enesetapule alternatiive. Lähedane võib juhtida enesetapuohtlikku inimest teisi lahendusvariante leidma ehk äärmisel juhul pakkuma ise välja mõned võimalused lootuses, et vestluskaaslane võtab kaalumisele neist vähemalt ühe.
➜ Sõlmida kokkulepe. Saada suitsiidi plaanivalt inimeselt lubadus, et ta ei tee enesetappu kuni uue kohtumiseni lähedasega.
➜ Suunata inimene psühhiaatri, nõustaja või arsti juurde ning leppida kokku vastuvõtuaeg võimalikult lähitulevikus.
SUUR RISK
Inimesel on kindel plaan, vajalikud vahendid ja ta kavatseb kohe enesetapu teha.
MIDA TEHA?
➜ Jääda inimese juurde. Mitte mingil juhul jätta teda üksi.
➜ Rääkida temaga delikaatselt, võtta ära tabletid, nuga, relv, putukamürk jms.
➜ Sõlmida temaga kokkulepe.
➜ Võtta otsekohe ühendust psühhiaatri või arstiga ning aidata korraldada, et inimene viidaks kiirabiautoga haiglasse.
Kuidas suitsidaalse inimesega suhelda?
Kui keegi ütleb, et on elust tüdinud või elul pole mõtet, siis sageli ei pöörata sellele tähelepanu või tuuakse näiteks keegi teine, kes on pidanud üle ela- ma veelgi suuremaid raskusi. Sellist laadi reaktsioonid ei aita enesetapuohus olevat inimest. Parim viis välja selgitada, kas inimesel on enesetapumõtteid, on seda küsida. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei anna enesetapust rääkimine inimesele ideed enesetappu sooritada. Tegelikult on nad väga tänulikud ja tunnevad kergendust, et saavad kellegagi vabalt rääkida oma probleemidest ja küsimustest, millega nad silmitsi seisavad. Tavaliselt inimesed tõrjuvad selleteemalisi vestlusi, kohmetuvad ja taanduvad.
LOE LISAKS:


Kontakt võimaliku enesetapjaga
I SAMM
II SAMM
III SAMM


Varuge aega!
Suitsidaalsed inimesed vajavad tavaliselt oma koormast vabanemiseks palju aega ja nende kuulaja peab olema selleks valmis.

Kuulake inimest tähelepanelikult – see vähendab oluliselt meeleheidet!
Suhtlemine peab olema taktitundeline:
• kuula tähelepanelikult, ole rahulik;
• püüa mõista vestluspartneri tundeid (ole kaastundlik);
• näita oma poolehoidu ja lugupidamist mitte üksnes sõnades vaid ka välises käitumises (kehakeeles);
• austa partneri arvamusi ja väärtushinnanguid;
• räägi ausalt ja siiralt, ole muretsev, hoolitsev ja sõbralik.
Suheldes ei tohi:
• teist liiga sageli katkestada;
• ilmutada jahmatust või erutust;
• näidata, et sul pole aega;
• käituda üleolevalt;
• teha pealetükkivaid või ebaselgeid märkusi;
• esitada liiga sügavale tungivaid küsimusi.
Rahulik, avameelne, hooliv, tunnustav ning mitte-hinnanguline lähenemine on kontakti saavutamiseks hädavajalik.