Depressiooni põhisümptomid:
• depressiivne meeleolu
• energia ja teotahte langus
• huvi ja rõõmutunde kadumine


depressiooni lisasümptomid:
• lootusetus
• süü- ja väärtusetusetunne
• enesetapumõtted/suitsiidikäitumine depressiivne meeleolu
• probleemid unega
• madal enesehinnang ja enesekindlus
• keskendumis- ja tähelepanuraskuseduvi ja rõõmu- tunde kadumineergia ja teotahte langus
• muutused söögiisus

Diagnoos: Vähemalt 2 põhisümptomit ja vähemalt 2 lisasümptomit vähemalt 2 nädalat.

Olenevalt depressiooni sümptomitest võivad domineerida erinevad sündroomid.

Depressiooni sündroomid:

• Pidurdatud depressioon (nt. madal hääl, aeglane reaktsioon)
• Agiteeritud depressioon (nt. domineerivad ärevus ja abi otsimine)
• Somaatiliste sümptomitega („maskeerunud“) depressioon (nt. somaatilised kaebused nagu seljavalu)
• Psühhootiline depressioon luuludega: süütunne, masendus, hüpohondria (ülemäärane kartus tõsiste haigusseisundite ees)

• Depressioon ohustab kõiki vanuserühmi: lapsi, teismelisi, täiskasvanuid ja eakaid.
• Naised haigestuvad ligi kaks korda sagedamini kui mehed.
• Depressioon on oma raskuse ja suure levimuse tõttu ülekaalukalt kõige tõsisem psüühikahäire.
• Igal aastal kannatab 4–8% täiskasvanuid ravi vajava depressiooni käes.

Esimene müüt: keerulised eluolud põhjustavad depressiooni

• Depressioon on eraldiseisev häire ning see on enamat kui tavapärane reaktsioon keerulistele eluoludele.
• Inimestel, kes on depressiooni suhtes haavatavad, võivad depressiooniepisoodi vallandada nii negatiivsed kui ka positiivsed elusündmused. Paljud depressiivsed episoodid esinevad ka ilma konkreetse välise vallandajata.


Teine müüt: depressioon on seotud isiku nõrkusega

• Depressioon on raske, levinud ja sageli eluohtlik haigus, mis hõlmab patoloogilisi ajufunktsioone.
• See on tõsine häire, nagu teised häired.
• Depressioon ei ole ei märk isiku nõrkusest ega seisund, millest saaks „välja tulla“.


Kolmas müüt: depressiooniga inimesel aitab terveneda haiguslehe võtmine või puhkusele minek

• Depressioon on haigus, mis mõjutab aju, vaimset tervist ja tervet keha.
• Kõik depressiooni põdevad inimesed tunnevad end väsinuna ja kurnatuna (sageli peetakse seda ekslikult läbipõlemiseks), kuid pikem uneaeg võib depressiooni isegi süvendada ja puhkusele minek ei ole soovitatav.
• Vajalik on arstiabi, nagu kõigi teiste raskete haiguste puhul.

• Depressiooni alahinnatakse ja peetakse masenduseks või keerulistele eluoludele tavapäraseks reaktsiooniks.
• Sageli ei otsi depressioonis inimesed arstiabi energiapuudusest, lootusetuse või stigma tõttu.

Depressioon peitub somaatiliste kaebuste taha (seljavalu, kaelavalu, kõhuvalu, peavalu, pigistamine rinnus, väsimus, südame rütmihäired, pearinglus, valu maos) ning jääb sageli perearstidele ja teistele tervishoiutöötajatele märkamatuks.

• Depressiooni diagnoosiga inimestel on oodatav eluiga ligi 10 aasta võrra lühem.
• Isegi kerge depressioon on tõsine häire, millega kaasneb suur kannatus.
• Depressioon on enesetappude kõige sagedasem põhjus.
• Enamik inimesi kannatab rohkem kui ühe depressiivse episoodi all.

Depressiooni põhiline ravi jaguneb farmakoteraapiaks (nt antidepressandid) ja tõenduspõhiseks psühhoteraapiaks (nt kognitiivne ja käitumisteraapia, KKT).

KKT põhimõtted:
• Käitumuslik aktiveerimine: nauditavate tegevuste loomine ja takistuste ületamine
• Struktureeritud igapäevategevused
• Ebaterve mõtteviisi korrigeerimine
• Sotsiaalsete oskuste koolitus, sotsiaalsete suhete arendamine
• Probleemilahenduskoolitus

Lisaks põhiravile on saadaval ka teised ravivõimalused näiteks valgusteraapia – tõhus sesoonse depressiooni ravis, terapeutiline unepuudus – kasutatakse statsionaarses ravis, elekterkrampravi – raske ja ravile allumatu depressiooni ravis, korduv transkraniaalne magnetiline ajustimulatsioon.

Depressiooniravi toetavad meetodid on sotsiaalne aktiivsus, lõõgastustehnikad, regulaarne mõõdukas treening.

Depressioon on lõpule viidud enesetappude puhul kõige sagedasem diagnoos. Ükskõik, milliste probleemidega ka tegemist on, enesetapule kalduvate inimeste tunded ja mõtted on kõikjal maailmas samasugused:

Suitsiidikäitumisega kaasnevad kahestunud tunded.
Enamikul inimestest on enesetapu suhtes kahesugused tunded. Enesetapule kalduva inimese hinges võitlevad elutahe ja soov surra. Soov elu vaevadest ja valudest vabaneda on suur, samas pole kadunud soov edasi elada. Paljud suitsidaalsed isikud ei taha tege- likult surra, nad ei saa lihtsalt eluga hästi hakkama. Kui nad abi saavad ja elusoov tugevneb, väheneb ka soov end tappa.

Enesetapp on impulsiivne tegu.
Nagu iga teinegi siseaje, on ka impulss end tappa mööduv ning kestab vaid mõne minuti või tunni. Tavaliselt vallandavad sellekohase soovi igapäevaelu negatiivsed sündmused. Niisugust kriisi leevendades ja püüdes aega võita saab tervishoiutöötaja aidata enesetapusoovi vähendada.

Sutsiidikäitumisega kaasneb mõtteviisi jäikus.
Kui inimene hakkab enesetapule mõtlema, aheneb tema mõtte-, tunde- ja tegevusmaailm. Ta mõtleb kogu aeg enesetapust ning pole suuteline märkama teisi väljapääse.

Suurem osa suitsidaalseid inimesi teeb oma enesetapumõtted ja kavatsused ka teatavaks. Nad annavad sellest sageli mõista ja räägivad, et tahavad surra, tunnevad end kasutuna jne. Niisuguseid abipalveid ei tohi tähelepanuta jätta.

LOE LISAKS: Mu lähedasel on suitsiidimõtted.

Esimene müüt: inimesed, kes enesetapust räägivad, ei proovi endalt kunagi elu võtta ega tee enesetappu

• Umbes 80% inimestest, kes võtavad endalt elu, on oma kavatsusest eelnevalt teada andnud mõnele lähedasele, vanemale, sõbrale, nõustajale või arstile enesetapule eelnenud nädalate ja kuude jooksul.
• Suitsiidist rääkimine võib olla abipalve ning sellesse tuleb tõsiselt suhtuda.


Teine müüt: suitsiidist rääkimine ja suitsidaalsete tunnete kohta küsimine võib õhutada enesetapule.

• Enesetapust rääkimine ei vallanda suitsidaalset mõtlemist.
• Suitsidaaine inimene peab oma tundeid väljendama, et abi saada.
• Oma tunnetest rääkimine on esimene samm abi saamiseks.


Kolmas müüt: kui keegi käitub suitsidaalselt, siis jääb ta alati selliseks.

• Mitte keegi ei ole kogu aeg suitsidaalne.
• Enamik inimesi käitub suitsidaalselt vaid teatud perioodi oma elus.
• Õige abi/toetusega saavad inimesed suitsidaalse kriisi ületada. Inimesed saavad taastuda ja jätkata tähendusrikast ja õnnelikku elu.